Back on Track liigeste ja lihaste tugikaitsmed on valmistatud funktsionaalsest soojustpeegeldavate omadustega welltex-materjalist. Selline tekstiil on Hiina kogemuste ja moodsa teadusliku tekstiilitehnoloogia ühendamise tulemus. Polüestri või polüpropüleeni töötlemise ajal sulatatakse keraamilised osakesed marerjali kiududesse. Soojendamisel kiirgavad keraamilised osakesed soojuse keha poole tagasi. Tagasipeegeldatud soojus on pika lainepikkusega soojuskiirgus. Et soojuskiirguse lainepikkus on valdavas osas suurem kui nähtava valguse lainepikkus, nimetatakse soojuskiirgust ka infrapunakiirguseks, kuna ta asub kiirguse spektris punasest valgusest allpool. Pikklaine soojuskiirgus parandab vereringet ning parem vereringe kudedes aitab vähendada lihaste pingeid ja parandada sooritusvõimet. Kaitsmetel on ka traumasid ennetav toime, kui kasutada neid nii treeningutel kui ka võistlustel.
Soojusenergiat saab edastada kolmel viisil: soojusjuhtivuse kaudu, konvektsiooni teel või kiirgusliku ülekandega (elektromagnetlainega infrapuna piirkonnas).
Soojusülekande ajal toimub soojuse levimine materjali ühelt osakeselt teisele.
Konvektsioon on liikumisega kaasnev soojuse kadu vedelikus või gaasis (õhus), mis tekib raskusjõu toimel, sest erisuguse temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune.Igapäevaste riiete isoleeriv materjal, nagu näiteks puuvill, vill ja neopreen, ongi kavandatud konvektsiooni vältimiseks, et sellisel viisil keha soojust naha juures õhus kinni hoida.
Kiirgamine toimub, kui soojusallikas saadab välja soojuskiirgust, mis teise pinnaga kokku põrgates seda soojendab. Back on Track´i tooted toimivadki sellisel viisil.
Inimesed ja loomad kiirgavad nii puhkamise kui ka liikumise ajal kehasoojust (puhkamise ajal küll vähem). Kui materjali mõjutada soojuskiirgusega, on kolm võimalust.
Kiirgus võib minna otse läbi materjali (transmittance). See toimub näiteks päikesekiirte aknaklaasist läbiminekul. Selle efekti saab tunda, kui seista toas, kuhu läbi akna paistab päike.
Kiirgus võib peegelduda materjali pinnalt (reflectance). Kui kogu soojus peegeldub tagasi, siis materjal ei soojene.
Kiirgus võib materjalis neelduda (absorbance). Sõltuvalt soojusallika temperatuurist ja materjalist võib kiirguv soojus olla erineva lainepikkusega. Soojuskiirgus jääb tavaliselt vahemikku, mida kutsutakse infrapunakiirguseks (lainepikkused 0,7 mikronit kuni 1 mm). Materjal absorbeerib sõltuvalt kiirguse lainepikkusest erineval hulgal soojuskiirgust. Seda nimetatakse materjali neeldumisspektriks.
Materjalil pole mitte ainult neeldumisspekter, vaid ka kiirgusspekter. Üldisemalt võttes tähendab see, et erinevad materjalid kiirgavad erinevatel temperatuuridel erineva lainepikkusega soojust. Kiirguse hulk ja lainepikkus sõltuvad kütteallika temperatuurist ja kütteallika materjalide kiirgusspektritest. Üldjuhul võib aga öelda, et mida madalam on kütteallika temperatuur, seda pikem on soojuskiirguse lainepikkus. Kui kiudusid valmistatakse polüestrist või polüpropüleenist, nagu teeb seda Back on Track, siis sulatatakse kanga kiududesse keraamilised osakesed. Keraamiliste osakeste valik toimub vastavalt nende neeldumis- ja kiirgusspektrile. Selle tulemuseks on, et kui keraamilised osakesed absorbeerivad keha soojuskiirgust, saadavad nad soojuse välja kindlal lainepikkusel, mis on pikklaine soojuskiirgus. Teadlased on kindlaks teinud, et pikklaine infrapunakiirgus parandab vere- ja lümfiringet ning et sellel on valu ja põletikku vähendav toime. Nagu teistelgi materjalidel, on ka keha kudedel oma neeldumisspekter. Lainepikkused, mida keraamilised osakesed väljastavad, neelduvad rakkudes. Ajusse saadetakse seejärel signaal, et soojusenergia hulk on suurenenud, mille tagajärjel veresooned ”avanevad”. Neeldumine ei toimu aga mitte ainult nahas, vaid ka sügavamates kudedes, mille tulemusena ei laiene mitte ainult pindmised veresooned, vaid ka veresooned lihastes ja liigeste ümbruses. Aktiveerunud vereringe kudedes vabastab lihastest pinged ning tugevdab organismi enda suutlikkust vähendada põletikke ja ravida vigastusi.
Soojusenergiat saab edastada kolmel viisil: soojusjuhtivuse kaudu, konvektsiooni teel või kiirgusliku ülekandega (elektromagnetlainega infrapuna piirkonnas).